Archive for the ‘Projekteerimine’ Category

Nullenergia hoone-mis see on

NULLENERGIA HOONE – MIKS JA KUIDAS

Mida toob meile lähitulevik. Uute majade ehitamine nullenergia majana saab Euroopa direktiiviga peagi kohustuslikuks. Nullenergia-maja ja liginullenergia maja. Kuidas on defineeritud nullenergia. Näiteks: US National Renewable Energy Laboratory ütleb nii:  “Zero net energy buildings reduce energy load to the minimum practical level, then capture on-site the required amount of renewable energy to satisfy remaining needs.” EU direktiividel põhinev nullenergia ja liginullenergia definitsioon Eestis on välja töötamisel KENA (Kliima ja energiaagentuur) poolt. Tõenäolised väärtused liginullenergia hoonele saavad olema 60…80 kWh/m2 aastas kogu tarbitav energia (st nii kütteks kui ka olmeelekter); arvestades aasta lõikes tarbitavat kogust ja tuulest/päikesest vms taastuvenergia põhiselt toodetud energiakoguse vahet. Seega näiteks puitpelletitega (taastuvenergia) küttes tuleb PV päikesepatareide ja tuulegeneraatoritega katta suveperioodil kogu aastane olmeelektrivajadus; müües vastava koguse elektrivõrku tagasi.

Sobilik ventilatsiooniseade (ERV) nulleenergiahoonesse:

Eeskujulik kõrge soojustagastusega ja intelligentse õhuniiskuse seadistamisega ventilatsiooniagregaat

 

Nullenergia maja tähendab hoonet, mis ei tarvita rohkem energiat, kui ise toota suudab. Seda siis arvestades aasta peale kokku – talvel ostab/kulutab energiat, suvel müüb/toodab energiat (näiteks PV päikesekollektoritega, tuulegeneraatoritega vms)

Standardhoone on projekteeritud nii, et see vastab ehitus- ja energiadirektiivide miinimumnõuetele. Energiavajadus ruutmeetri kohta on aastas 130-140 kWh.

Madalenergiahoone kulutab poole vähem energiat kui standardhoone. Isoleeriv väliskarp, tihedad aknad ja uksed ning otstarbekas ventilatsioon muudavad soojatarbimise poole väiksemaks. Energiavajadus on aastas 50-60 kWh/m².

Passiivmaja kulutab vaid veerandi standardhoones kasutatavast energiast. Eraldi soojusallikaid ei ole isegi vajas, sest maja kütab inimeste, kodumasinate ja valgustuse toodetav soojus. Passiivmaja eelduseks on kõrge kvaliteediga ventilatsiooniseade, mis kasutab ära suurema osa jääkõhu soojusest ja kütab sellega sissetulevat õhku. Ostetava energia vajadus vaheldub vastavalt asukohale. Kesk-Euroopas on energiakulu 15 kWh/m², Põhja-Euroopas kõige rohkem 30 kWh/m². Passiivmajad muutuvad lähitulevikus oodatavasti standardiks.

Pluss-energiahooned on siiani veel haruldased. Idee on arendada passiivmaja kontseptsioon viimase piirini, et maja hakkaks tootma rohkem energiat kui see kasutab. Kui hoonetele paigaldada aktiivsüsteemid, näiteks päikesepaneelid, on võimalik seda eesmärki saavutada.

Teostatud tehnosüsteemide projekteerimistööd ja energiaarvutused

Korteriühistu Sõpruse 202 tänukiri

 

Tehnosüsteemide OÜ poolt teostatud projekteerimistööd

Aasta
TellijaObjektProjekt
2011Projekt O2Polli KompetentsikeskusKVVK süsteemide projekteerimistööd
2011EESTI ENERGIA ASKentmanni 22 korterelamuEnergiaauditi lisa
2011Maru Ehitus ASSõpruse pst 202 korterelamuKütte ja ventilatsiooni rekonstrueerimise projekteerimistööd (tööprojekt)
2011Ektornet Residential Estonia OÜJuurdeveo tn 19 korterelamuEnergiatõhususe miinimumnõuete kontrollarvutused ja arvutuslik energiamärgis
2011Larkeston OÜSuurekivi eramuKüttesüsteemide projekteerimistööd
2011Bonair OÜPärnu mnt 127 korterelamuLisakorruse ehitamise kütte-, veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimistööd
2011ultraKUB OÜRukkilille 6 eramumadala energiatarbega maja KVVK süsteemide projekteerimistööd
2011ultraKUB OÜMustjärve 6 eramumadala energiatarbega maja KVVK süsteemide projekteerimistööd
2011ultraKUB OÜKärka talumadala energiatarbega maja KVVK süsteemide projekteerimistööd
2011Larkeston OÜSihi tee 15 eramuKVVK süsteemide projekteerimistööd
2011Balti Vara Fassaadid OÜToompuiestee 33 korterelamuVentilatsiooni rekonstrueerimise projekt
2010UNITe OÜPõlvamaa Roheline MajaÕppehoone madala energiatarbega KVVK süsteemide projekt
2010Larkeston OÜRaasiku, Tuule eramuEnergiatõhususe miinimumnõuete kontrollarvutused ja arvutuslik energiamägis
2010Larkeston OÜKuuse tn 8 korterelamuEnergiatõhususe miinimumnõuete kontrollarvutused ja arvutuslik energiamärgis
2010ROOMA-KATOLIKU KIRIKU PEETER-PAULI KOGUDUS TALLINNASVene tn 16b korterelamu remont-restaureerimineKVVK süsteemide projekt
2010Technosol OÜINGLISTE MõisMõsa peahoone keldrikorrus ja hoovivõrgud; küte, ventilatsioon, vesi, kanalisatsioon
2010TT Arhitektuuribüroo OÜSakala 16a korterelamuEnergiatõhususe miinimumnõuete kontrollarvutused ja arvutuslik energiamärgis
2010UNITe OÜLaanelille eramumadala energiatarbega maja KVVK süsteemide projekt
2010AS MODULE TECHAS Module Tech vävimistsehhVentilatsiooni projekt
2010Impextra OÜTempsi plaadi tootmisliinVentilatsiooni projekt
2009EESTI BACCO OÜNunne 7 kohvik-kauplusVee-, kanalisatsiooni- ja ventilatsioonisüsteemide rekonstrueerimisprojekt
2009Technosol OÜINGLISTE Mõisa Ait-kuivatiKVVK süsteemide projekt
2009ROHU TN 105 KÜRohu tn 105, Pärnu; korterelamuenergiamärgis
2009UNITe OÜVaikus 18 eramumadala energiatarbega maja KVVK süsteemide projekt
2007-2008peamiselt eraisikudpeamiselt eramajaderamute KVVK projektid

Tehtud projekteerimistööd

Projekteerimine

Projekteerimine

Kõik kütte ja ventilatsiooni ja veevarustuse ja kanalisatsiooni projektid nii eramajadele kui ka muudele hoonetele. Elamud, ühiskondlikud hooned ja tootmishooned. Alates 2009 aastast on lisandunud ka hoonetele energiatõhususe arvutused ja energiamärgiste koostamine.

Jooniste vormistamise juhend

Põhiformaadid

Tähis

Mõõtmed

A0

841×1189

Raamjoon 20 mm

A1

594×841

Raamjoon 20 mm

A2

420×594

Raamjoon 10 mm
Köiteriba 20 mm

A3

297×420

Raamjoon 10 mm

A4

210×297

Raamjoon 10 mm

Põhiformaadid

Tähis

Mõõtmed

A0

841×1189

A1

594×841

A2

420×594

A3

297×420

A4

210×297

Ventilatsiooniseadme soojustagastuse aastane kasutegur

Ventilatsiooniseadme soojusvaheti temperatuuri kasutegur ei ole sama mis soojustagastuse aastane kasutegur – arvesse tuleb võtta ka soojustagasti sulatamiseks kuluvat energiat ja sissepuhke – väljatõmbe õhuhulkade erinevust ja muudki. Et seda õieti teha on Lapi targad koostanud käepärase exceli töölehe arvutuste ja graafikaga. Tänud neile ja IlmanvaihdonVuosihytysuhde

Online-kalkulaatorid