Nullenergia hoone-mis see on

NULLENERGIA HOONE – MIKS JA KUIDAS

Mida toob meile lähitulevik. Uute majade ehitamine nullenergia majana saab Euroopa direktiiviga peagi kohustuslikuks. Nullenergia-maja ja liginullenergia maja. Kuidas on defineeritud nullenergia. Näiteks: US National Renewable Energy Laboratory ütleb nii:  “Zero net energy buildings reduce energy load to the minimum practical level, then capture on-site the required amount of renewable energy to satisfy remaining needs.” EU direktiividel põhinev nullenergia ja liginullenergia definitsioon Eestis on välja töötamisel KENA (Kliima ja energiaagentuur) poolt. Tõenäolised väärtused liginullenergia hoonele saavad olema 60…80 kWh/m2 aastas kogu tarbitav energia (st nii kütteks kui ka olmeelekter); arvestades aasta lõikes tarbitavat kogust ja tuulest/päikesest vms taastuvenergia põhiselt toodetud energiakoguse vahet. Seega näiteks puitpelletitega (taastuvenergia) küttes tuleb PV päikesepatareide ja tuulegeneraatoritega katta suveperioodil kogu aastane olmeelektrivajadus; müües vastava koguse elektrivõrku tagasi.

Sobilik ventilatsiooniseade (ERV) nulleenergiahoonesse:

Eeskujulik kõrge soojustagastusega ja intelligentse õhuniiskuse seadistamisega ventilatsiooniagregaat

 

Nullenergia maja tähendab hoonet, mis ei tarvita rohkem energiat, kui ise toota suudab. Seda siis arvestades aasta peale kokku – talvel ostab/kulutab energiat, suvel müüb/toodab energiat (näiteks PV päikesekollektoritega, tuulegeneraatoritega vms)

Standardhoone on projekteeritud nii, et see vastab ehitus- ja energiadirektiivide miinimumnõuetele. Energiavajadus ruutmeetri kohta on aastas 130-140 kWh.

Madalenergiahoone kulutab poole vähem energiat kui standardhoone. Isoleeriv väliskarp, tihedad aknad ja uksed ning otstarbekas ventilatsioon muudavad soojatarbimise poole väiksemaks. Energiavajadus on aastas 50-60 kWh/m².

Passiivmaja kulutab vaid veerandi standardhoones kasutatavast energiast. Eraldi soojusallikaid ei ole isegi vajas, sest maja kütab inimeste, kodumasinate ja valgustuse toodetav soojus. Passiivmaja eelduseks on kõrge kvaliteediga ventilatsiooniseade, mis kasutab ära suurema osa jääkõhu soojusest ja kütab sellega sissetulevat õhku. Ostetava energia vajadus vaheldub vastavalt asukohale. Kesk-Euroopas on energiakulu 15 kWh/m², Põhja-Euroopas kõige rohkem 30 kWh/m². Passiivmajad muutuvad lähitulevikus oodatavasti standardiks.

Pluss-energiahooned on siiani veel haruldased. Idee on arendada passiivmaja kontseptsioon viimase piirini, et maja hakkaks tootma rohkem energiat kui see kasutab. Kui hoonetele paigaldada aktiivsüsteemid, näiteks päikesepaneelid, on võimalik seda eesmärki saavutada.

Comments are closed.